Maksu- ja Tolliameti allikate kohaselt oli 2020. aastal ümbrikupalkade ja laekumata käibemaksu tõttu ehitussektori maksukahju ligikaudu 20 miljonit eurot aastas. Antud probleemi leevendamiseks koostati oktoobrist kehtima hakkav seadusemuudatus, millega on plaanis lisaks maksude laekumise küsimuse lahendamisele ühtlustada konkurentsi ning vähendada väliskodanike Eestis töötamise regulatsioonide kuritarvitamist.

Seadus sätestab, et peatöövõtjad on edaspidi kohustatud riiklikku registrisse edastama töövõtuahelate ja objektil viibimiste kestuste andmed. Toimingute jaoks lisandub e-Maksuametisse TTKI ehk töövõtuahela ja töötamise kestuse infosüsteemi moodul. Andmekogu on eelkõige suunatud Maksu- ja Tolliametile seadusandlike kohustuste täitmiseks, kuid juurdepääs riikliku järelevalve teostamiseks vajalikus mahus saab olema ka Tööinspektsioonil ning Politsei- ja Piirivalveametil.

Sarnased süsteemid on Eesti naaberriikides juba kasutusel. Põhjamaades on sarnased süsteemid juba pikalt olemas olnud ning näiteks Lätis võeti elektroonilise registreerimise süsteem kasutusele juba 2017. aastal. Uute meetmete kasutuselevõtuga vähenes illegaalse tööjõu osakaal olulisel määral. Naaberriikide ehitajad on tänaseks võtnud registreerimis süsteemi kasutusse ka oma ettevõtte protsesside planeerimiseks ning tööviljakuse suurendamiseks.

Uued kohustused on tekitanud kohalikus ehitussektoris senini vastakaid emotsioone, milles on suur roll olnud teabe puudumisel. Sellegipoolest on mitmed peatöövõtjad siiski juba jõudnud end teemaga väga hästi kurssi viia ning oskavad lisaks seadusest tulenevate tingimuste täitmisele küsida ka muid infotehnoloogilisi tööriistu, millega oma igapäevatööd efektiivsemaks teha.

E-Maksuametisse tekkiva uue töövõtuahela ja töötamise kestuse infosüsteemi (TTKI) mooduli kasutamine muutub kohustuslikult prognoositavalt 1000 ehitusobjektile aastas. Elektroonilise aruandluskohustuse alla kuuluvad kõik objektid, mis täidavad alljärgnevaid tingimusi:

teostatavate tööde kestus ületab 30 tööpäeva ning ehitusplatsil töötab samal ajal (vähemalt mingil ajahetkel) 20 isikut

või

ehitustööde kollektiivne maht ületab 500 inimtööpäeva NB! Analoogselt ehitusteatise käsitlusele on “inimtööpäev” kõigi töötajate tööpäevade summa. 500 inimtööpäeva tähendab antud juhul, et näiteks 2 inimest teevad 250 päeva tööd, 5 inimest teevad 100 päeva tööd, 25 inimest teevad 20 päeva tööd jne

Kohustuse ajaline piiritlus:

ehitustööd algavad 1. oktoobril 2023 või hiljem

või

ehitustööd on alanud enne seaduse jõustumist ja lõpptähtaeg on 1. oktoober 2024 või hiljem

Standardkaardi lugemise võimekus peab olema igal objektil

Registreerimiseks kasutatav riiklik standardkaart peab olema igal objektil viibival töötajal. Tegu on isikupõhise kaardiga, mis tööandja vahetuse korral ei muutu. Kaardile trükitakse vaid isiku põhilised andmed ning foto. Tööandjat puudutav info kajastub ainult registris. Kaart maksab 6,67 EUR + KM. Standardkaart kehtib 5 aastat Eesti isikukoodiga isikutele ja 6 kuud ilma EE isikukoodita välismaalastele.

Kaarte hakatakse väljastama läbi hankevõitja Hansab’i loodava keskkonna. Kuigi esialgselt oli plaanis süsteem aktiivselt kasutusele võtta seaduse jõustumisega 1. oktoobrist 2023, siis tehniliste lahenduste viibimise tõttu hakatakse kaarte väljastama alles novembrist. Tellimuste vastuvõtmise valmidus peaks tekkima septembri lõpus. Siiski on Maksuamet on kinnitanud, et TTKI süsteem avatakse kasutajatele õigeaegselt (1.oktoober) ning objektide andmeid ning töövõtuahelaid peab alates oktoobri algusest juba sisestama hakkama, aga töömaal viibimise aja edastamist oodatakse alles novembrist, kui kaartide füüsiline väljastamine algab.

Mitmed teenusepakkujad võimaldavad oma süsteemis elektroonilist registreerimist teostada ka alternatiivsete meetoditega (telefonirakendus, biomeetria jms), kuid kõigi nende vahendite kasutamise eelduseks on riikliku kaardi(numbri) olemasolu. Ehk töötaja ei saa ühtegi alternatiivset registreerimismeetodit kasutada, kui talle ei ole standardkaarti väljastatud.

Töömaad planeerides on oluline meeles pidada, et seadusest tulenevalt on kohustus tagada igal objektil standardkaardi registreerimise võimalus. Sellest kohustusest ei ole vabastatud ka objektid, kus põhiliseks registreerimiseks on kasutusele võetud mõni alternatiivne meetod. Kaardi lugemiseks võib kasutada nii klassikalist kohtkindlat kaardilugejat kui kaasaskantavat seadet (näiteks nutitelefon või tahvelarvuti, mis on sobiva riistvaralise võimekusega ning varustatud vastava tarkvaraga). Mobiilsete seadmete suureks eeliseks on liikumisvabadus, kuid nõude täitmise huvides tuleks veenduda, et seade on alati objektil olemas ja kasutajatele kättesaadav. Turnikeede ja muude läbipääsuväravate puhul on standardkaardi lugemine tagatud värava avanemiseks kasutatava kaardilugejaga.

Tööandja vastutab registreerimiste korrektsuse eest

Kuigi kaardid on isikulised, siis lasub vastutus kaartide olemasolu eest otsesel tööandjal. See tähendab, et peatöövõtja ei vastuta alltöövõtja töötajate kaartide eest – iga tööandja töötajate dokumentidega tuleb tegeleda ettevõttel ise. Oma töötajate väljastatud kaarte ja kehtivust saab alates novembrist kontrollida e-Maksuametis TTKI moodulis.

Peatöövõtjal on kohustus veenduda, et objektile paigaldatud süsteemid ning nende kasutamine oleks korrektne. See tähendab, et alltöövõtjate registreerimiste osas lasub peatöövõtjal kaasvastutus. Hetkel on MTA poolel selgesõnaliselt määramata peatöövõtja kaasvastutuse rikkumise ulatuse piirmäärad ning kriteeriumid. Väidetavalt plaanib Maksu- ja Tolliamet lähiajal need nüansid konkreetsemalt määratleda.

Probleemide vältimiseks tasub uusi lepinguid koostades kindlasti kriitilise pilguga üle vaadata elektroonilise registreerimise kohustust ja dokumentatsiooni puudutavad punktid ning määratleda konkreetsed meetmed seadusest tulenevate kohustuste mittetäitmise korral.

MTA on väljendanud, et selle aasta lõpuni on nende järelevalve suunatud pigem nõustamisele ning tahtmatute rikkumiste korral karistusi ei määrata. Siiski on antud mõista, et seadusemuudatusele pole kehtestatud ametlikku üleminekuperioodi ning silmnähtavalt pahatahtlikul passiivsusel on tagajärjed. Kuigi kaartide väljastamise süsteemi viibimisega seoses on teatavad protsessid mõistetavalt takistatud, siis alates seaduse jõustumise kuupäevast ning TTKI süsteemi avalikustamisest eeldatakse, et nn “miinimumprogramm” on mõistliku aja jooksul täidetud. See tähendab, et isegi kui objektile ei ole aasta lõpuks suudetud elektroonilise registreerimise süsteemi tööle saada, siis TTKI süsteemis on kõik seaduse alla minevad objektid ning nende töövõtuahelad registreeritud.

Vajadused ja eelistused dikteerivad valikud

Elektroonilise registreerimise süsteemi valikul tuleks eraldiseisvalt käsitleda tarkvara ja riistvara. Riistvara all mõeldakse füüsilisi seadmeid, mille kaudu reguleeritakse reaalseid läbipääsutegevusi objektil. Selle kategooria alla kuuluvad läbipääsuväravad, turnikeed, tõkkepuud, kaardilugejad jms. Reeglina tegelevad sellega suuremad rendifirmad ning valveteenuste ja -riistvara pakkujad. Tarkvara on infotehnoloogiline süsteem, mis juhib riistvaraga tehtavaid tegevusi ning haldab registreerimisandmete liiklust.

MTA ametlikus koostööpartnerite nimekirjas on hetkel 12 ettevõtet, kellel on plaanis pakkuda TTKI’ga liidestuvat tarkvaralist teenust. Laias laastus võib jagada pakutavad lahendused kaheks – tootjapoolsete läbipääsusüsteemide tüüplahendused ja ehitusspetsiifiline tarkvara.

Läbipääsusüsteemide tarkvaral tuginevaid lahendusi pakutakse reeglina tandemis vastava riistvaraga. Nende kasuks räägib seetõttu võimalus osta kogu teenus ja seadmed ühest punktist. Sellegipoolest tuleb arvestada, et antud teenustel puuduvad üldjuhul ehitusspetsiifiline lähenemine ning lisafunktsioonid.

Kuigi turul pakutakse väga erinevat ehitustarkvara, siis TTKI kontekstis räägime lahendustest, mis sisaldavad registreerimise seisukohast olulist objektil viibimise aja arvestamise moodulit. Lisaks seadusest tulenevate kohustuste täitmisele võimaldab spetsiifiliselt ehitussektorile arendatud tarkvara tuua muid lisasid nagu näiteks raamatupidamist, ärianalüüsi ning töövahendite ja dokumentide haldust hõlbustavad tööriistad. Ehitustarkvara on üldiselt riistvaraliste lahendustega kombineerimisel paindlik ning võimaldab ühendada erinevate tootjate seadmete töötamise ühes süsteemis. See võib osutuda väga vajalikuks, kui mängu tulevad keerulisemad nõuded ja eritingimused.

Mitmed pakutavad tarkvaralised lahendused võimaldavad aja registreerimist ilma kaardilugejata, näiteks telefoni abil. Siinkohal tuleb meeles pidada, et seadusest tulenevalt on siiski kohustus objektil hoida vähemalt üks kaardi lugemise punkt. Peatöövõtja on sunnitud objektil tagama standardkaardi lugemise võimekuse, isegi kui valitud lahendus võimaldaks kaartidest loobuda. Selleks võib olla mobiilne seade või muu nähtavale kohale paigaldatud kaardilugeja. Kui on soov mõlemad valikud kombineerida, siis näiteks Remato pakub nii mobiilse kaardilugeja tarkvara nutiseadmetele kui ka päris füüsilist kaardilugemise BOXi. Viimase puhul on tegu ka iseseisvalt väga lihtsasti paigaldatava lahendusega, mille tööks on vaja vaid 230V elektri pistikupesa – kaardilugejate tööks ja andmevahetuseks vajalik internetiühendus on seadmes juba olemas.

Küsimusele “Millist tarkvara tuleks eelistada?” on väga keeruline vastata, kuna see sõltub iga konkreetse ehitusettevõtte prioriteetidest, objekti tüübist ning loomulikult rahakotist. Suures plaanis tuleks enda jaoks läbi mõelda töömaa korraldus ja tehnilised vajadused erinevates etappides. Ettevalmistusfaasides ja järeltegevuste teostamise ajal, kui objektil viibib vähe inimesi, on mõnel juhul võimalik kulusid optimeerida, kui kasutada turnikeede ja väravate asemel näiteks soojaku seinal olevat kaardilugejat või mõnda tarkvaralist registreerimise meetodit.

Enne lõpliku valiku langetamist tuleks valemisse lisada ka konkreetse lahendusega kaasnev ajakulu ja töötajate tehnilised oskused. Hea tehniline lahendus, mis aitab administratiivsete tegevuste mahtu vaos hoida, annab ettevõttele lõpuks nii rahalise kui kvalitatiivse võidu.

Tarkvara ja riistvara tulekski vaadelda tervikuna, kuid kriitiliselt hinnata iga konkreetse komponendi omadusi ning paindlikkust. Siinkohal võib piltlikult öelda, et tarkvara on lahenduse mõistes “auto” ja riistvara “käru”. Kui “auto” ehk tarkvara on nõrk ja ebasobiv, siis ei ole olulist vahet, milline “käru” ehk riistvara selle külge ühendatud on. Samuti ei suuda hea tarkvara anda soovitud tulemust, kui riistvara pidevalt probleeme tekitab. Ehk siis tuleb leida kõikide komponentide osas parim hinna, kvaliteedi ja kasutusmugavuse suhe.

Teadlikkus ja korralik eeltöö võivad anda konkurentsieelise

Saabuvate muudatustega tuleks peatöövõtjal arvestada uute objektide eelarvestamisel juba täna. Seetõttu tuleks turul saadaval olevate toodetega juba varakult tutvust teha, et vältida hilisemaid probleeme reaalsetel ehitusobjektidel.

Mõned tarkvarateenuse pakkujad võimaldavad enne seaduse jõustumist osaleda pilootprojektides, mille käigus saab peatöövõtja objektipersonal juba kätt harjutada ja tarkvaraga tutvuda. Varajased katsetused pakuvad peatöövõtjale võimalust konkurentidest kiiremini end läbi töötada “sisseelamisvaludest” ning mõnel juhul pakutakse varastele liitujatele ka hinnasoodustust.

Kuigi esimesel aastal Maksu- ja Tolliamet rikkumiste eest trahve ei väljasta, siis sellegipoolest ei vabasta see peatöövõtjat täielikult kohustust täitmast. Eriti tähelepanelik tuleks olla pikema kestusega objektide puhul ning alustada korraliku süsteemi kasutamisega juba objekti alguses. Pärast 1. oktoobrit 2024 lõppevaid objekte ähvardab ka registreerimata jätmise korral juba rahatrahv.

Oluline on meeles pidada, et andmete edastamise kohustus algab ehitustööde alguse hetkest. Sellest lähtuvalt on vajalik tagada andmete lugemise võimekus ka ettevalmistustööde faasis. Lihtsustatult võib tõmmata võrdusmärgi TTKI andmete edastamise kohustuse alguskuupäeva ja ehitusteatisele märgitud ehitustööde alguse kuupäeva vahele.

Lisaks elektriühenduse olemasolule on väga oluline tagada ka sideühenduse olemasolu. Viimase puhul tuleks veenduda, et ehitusobjektil ei esine leviprobleeme. Valdavalt on üle Eesti vähemalt mobiilne Internet olemas ning töötab kohalike operaatorite poolt pakutavate teenustega. Sellegipoolest on esinenud ka ekstreemsemaid näiteid, kus ehitaja oli sunnitud Internetiühenduse loomiseks kasutama sateliit-teenust.

Sarnaselt teistele osadele töömaa korralduses, tuleks ka objektil viibimise registreerimise süsteemi valides hinnata iga etapi tehnilisi vajadusi ja võimalikke riske. Loomulikult on prioriteetne takistada võõraste sattumine ehitusobjektile ning reeglina on selle saavutamiseks parim füüsilise barjääri tekitamine, näiteks piirdeaedade paigaldamisega.

Sellistele objektidele sisse- ja väljaregistreerimise korraldamine on väga lihtne automaatsete läbipääsude kaudu (turnikeed, väravad, tõkkepuud). Lahendused on suurematel objektidel juba pikalt kasutusel olnud ning nende osas igapäevaelus vähemalt pealtnäha midagi oluliselt ei muutu. Seadusemuudatusest lähtuvate nõuete täitmisel on suurem roll sellel, mida peab nende taustal töötav tarkvara ära tegema.

Kuigi piirded lisavad turvalisust ning annavad peatöövõtjale kindlustunde, siis see ei pruugi alati tähenda, et ehitajal lasub automaatne kohustus igale objektile paigaldada aiad ja läbipääsuväravad. Nagu ka praegu, piisab privaatsematel ja lihtsamatel objektidel lakoonilisematest lahendustest ning töömaal viibimist saab registreerida näiteks soojaku seinal oleva kaardilugemisboksiga või telefonirakendusega. Sama lähenemine on mõistlik objektidel, kus töömaa on kompaktne ja puudub võimalus väravate paigaldamiseks nagu näiteks olemasolevate hoonete rekonstrueerimine, hoone laiendamine, fassaadi- või katusetööd.

Mõnel juhul on objekti sulgemine praktiliselt võimatu. Näiteks infrastruktuuride ehituses esinevad joonobjektid, kus ehitusplats kulgeb kümnetel kilomeetritel ning objekti sulgemine ei ole otstarbekas. Paraku ei vabasta ka töömaa keerukas kuju peatöövõtjat objektile sisse- ja väljaregistreerimiste esitamise kohustusest.

Sellistel objektidel on võimalik lahendada registreerimisi mitmel viisil. Veidi ebamugavam lähenemine on registreerida sellisele objektile sisenemisi ja väljumisi näiteks kokkulepitud asukohtades paiknevate kaardilugejatega. Antud lahenduse suureks puuduseks on süsteemi jäikus ning madal ökonoomsus. Sellise lahendusega võib tekkida olukordi, kus aja registreerimiseks tuleb läbida väga suuri vahemaid, mis omakorda soosib vigade esinemist registreeritud aegades. Mõistlikum on kasutada mobiilirakendust, mis suudab automaatselt määrata telefoni GPS-i järgi töötaja sisenemise ja väljumise töömaa lõikudele. Vajadusel on võimalik kombineerida ka füüsilisi läbipääsuväravaid koos telefonirakendusega teatud töömaalõikudel. Sellistel objektidel standardlahendused ei tööta ning kindlasti on vajalik spetsiaalse tarkvara olemasolu.

Mobiilirakendus võib osutuda väga otstarbekas ka liidetud töömaaga objektidel, kus registreerimisel tuleks lisaks jagatud töömaale sisenemisele eristada ka viibimine erinevatel objektidel. Sarnaselt eelnevalt kirjeldatud lahendusele saab telefonirakenduse järgi eristada sisenemisi ja väljumisi erinevatele aladele.

Telefoni GPS andmete kasutamisest rääkides on tihtipeale esimene küsimus, kas antud lahendus on turvaline ning kas keegi kasutab andmeid kasutajate taga nuhkimiseks. Siin võib kindlasti rahulikult hingata, kuna jälgimistegevusega keegi tegelema ei hakka. GPS koordinaatide põhjal tuvastatakse ainult sisenemiste ja väljumiste kohta käiv teave, muude liikumiste kohta infot ei koguta.

Kuigi TTKI süsteemis saab määrata, millised alltöövõtjad ja inimesed on objektile lubatud, siis tuleb meeles pidada, et riiklik süsteem ei saa takistada objektile sisenemast, kui selleks pole peatöövõtja poolt tehtud vajalikku seadistust läbipääsusüsteemis. Kuigi TTKI info põhjal on samuti võimalik läbipääsulubasid hallata, siis kohaliku süsteemi kasutajaliides on kasutusmugavuse mõistes käepärasem.

Suure osa TTKI vormidesse lisatavat infot saab automaatselt importida Ehitisregistrist näiteks ehitusteatise numbri järgi. Tööinspektsioon tegeleb samuti omapoolse liidestuse arendamisega ning tulevikus peaks saama ka nende infosüsteemist vajalikku teavet lisada.

Külalised ja erandid

Kõik töömaal viibivad töötajad tuleb registreerida isikuliselt ehk koos standardkaardi numbriga. TTKI süsteemis tuleb registreerida ka külalised, kuid nende andmed esitatakse Maksuametile isikustamata kujul. Tööinspektsioon siiski nõuab endiselt detailset nimekirja ka külastajate kohta, kuid ei ole teinud hetkel kohustuseks andmete esitamist uue elektroonilise registreerimise süsteemi kaudu. See tähendab, et peatöövõtja saab ise valida, kas külalised registreeritakse anonüümse kaardiga ja koostatakse objektil eraldiseisev nimekiri või peetakse külaliste kohta arvestust registreerimissüsteemis.

Nii mõnelgi tööandjal võib tekkida mõte registreerida töötajad külalistena, kuid selline lähenemine ei ole lubatud. Süsteemi väärkasutamiste tuvastamiseks kontrollitakse andmete kõrvalekaldeid ning pahatahtliku käitumismustri tuvastamise korral võib see ettevõttele põhjustada probleeme ametkondadega.

See aga ei tähenda, et suurüritused nagu nurgakivi- ja sarikapeod jääks pidamata ning kortermajade lõppjärgus ei tohiks omanikud oma uut kodu külastada – erandjuhtumid ei lähe nn “ohuteguritena” kirja ning on ka ametkondadega kooskõlastatavad. Tähelepanu tuleb pöörata sellele, et lisaks inimeste ohutusele tuleb edaspidi peatöövõtjal tagada ka nõuetekohased objektil viibitud aja registreerimise võimalused. Kui tegu on objektiga, kus on juba enne tööde algust teada, et külastajate hulk võib olla tavapärasest suurem (nt kortermajad, avaliku huviga objektid jms), siis tuleks tarkvara valides sellele ka kõrgendatud tähelepanu pöörata. Süsteemid, mis ei võimalda inimeste kiiret lisamist ja registreerimist võivad rahvarohketel perioodidel muutuda ebamugavaks pudelikaelaks ning põhjustada asjatut lisakoormust objekti personalile.

Transporditöölised, kes objektil ehitustöid ei teosta, ei pea ennast töömaale sisenedes registreerima. Selle eelduseks on, et autojuht siseneb töömaale ainult kaupade peale- või mahalaadimiseks ning ei teosta objektil ehitustöid. Transpordiga seotud laadimisseadmete opereerimine jääb käesoleval hetkel mõnevõrra halli alasse. Ametkondadest on senini kinnitanud, et näiteks betoonipumba operaator ei ole kohustatud end registreerima, kuni ta ise ei suuna betoonivoolikut. Seniste arutelude põhjal on kujunenud arusaam, et kuigi MTA autojuhtide registreerimist ei nõua, siis töömaa ohutuse seisukohast oleks siiski mõistlik objektil pikemalt viibiv isik registreerida.

Turvalisus ja andmekaitse

Seadusest tulenevaid tehnilisi lahendusi välja töötades on kindlasti üheks oluliseks teemaks olnud isikuandmete kaitse. Turvalisuse ja andmekaitse tagamiseks on TTKI’sse saadetavad andmed jagatud kaheks. Igapäevaselt peab teenusepakkuja saatma info kõikide sisenemis- ja väljumistegevuste kohta anonüümsel (mitteisikustatud) kujul ehk lihtsustatult öeldes edastatakse ainult teave “keegi sisenes objektile kell X ning väljus kell Z”. Iga kahe päeva tagant peab teenusepakkuja saatma isikustatud logi, mis annab Maksuametile info kujul “kaardiga X viibiti töömaal Y kokku Z tundi”. Kogutavate andmete eraldamine annab riigiasutustele piisavalt sisendit vajalikeks kontrolltegevusteks, kuid aitab vältida süsteemi väärkasutamist näiteks personaalsete liikumiste jälgimiseks.

Peatöövõtja omab reeglina ka täna üsna detailset ülevaadet platsil viibivatest isikutest. Siinkohal on oluline täiendavalt rõhutada töötajatele andmekaitse olulisust ning tuleks vajadusel neid täiendavalt sellega seotud teemadel koolitada.

Kuna peatöövõtja vastutab andmekaitse ja -käitluse kvaliteedi eest, siis tehnilist lahendust valides on mõistlik kontrollida, kas andmeturbe küsimused on delegeeritavad tehnoloogia hanke teenusepakkujale või tuleb täiendavaid kohustusi peatöövõtjal endal kanda. Eelkõige tuleks veenduda, kas järgitakse Euroopa Liidu isikuandmete kaitse üldmäärusest GDPR (lühend ingl. k General Data Protection Regulation) tulenevaid nõudeid ning kas teenusepakkuja serverid asuvad Euroopa Liidu liikmesriigis või võrdväärsete nõuete ja regulatsiooniga piirkonnas.

Olulisemad väljavõtted ametlikust infost:

Alates 1. oktoobrist 2023 on ehitustööde peatöövõtjad kohustatud esitama andmeid Maksu- ja Tolliametile töövõtuahela ja töötamise kestuse infosüsteemi (TTKI).

Peatöövõtja kohustused:

Esitab TTKIsse ehitusobjekti andmed enne ehituse alustamist. (alates 1.10.2023 e-Maksuametis TTKI moodulis)
Tagab nõuetekohase elektroonilise registreerimise süsteemi olemasolu ja selle kasutamise. (Valitud teenusepakkuja või enda tarkvaralise lahendusega)
Edastab info maksuhaldurile. (Peaks ideaalis sisalduma tarkvaralises teenuses)
Säilitab nimetatud andmed ettenähtud ajaperioodi jooksul. (Peaks ideaalis sisalduma tarkvaralises teenuses)

Ehitustöid teostava ettevõtte kohustused:

Kinnitab tööde teostamise. (e-Maksuameti TTKI moodulis)
Märgib enda poolt ehitusobjektile lubatud isikud registrisse. (e-Maksuameti TTKI moodulis ja/või teenusepakkuja süsteemis)
Tagab ehitusplatsile lubatud inimestele sinna sisenemiseks ja väljumiseks vajaliku kiipkaardi olemasolu. – Kaartide tellimine hakkab toimuma läbi ametliku teenusepakkuja (Hansab). Ametlik standardkaart maksab 6,67 EUR + KM.
Tagab töötajate kiipkaardi kasutamise kohustuse täitmise.

Töötaja kohustused:

Registreerib ehitusobjektile sisenemise ja väljumise spetsiaalse kiipkaardiga või muu lubatud elektroonilise registreerimise vahendiga.

Maksu- ja Tolliamet, Elektrooniline registreerimine ehituses: https://www.emta.ee/ariklient/registreerimine-ettevotlus/elektrooniline-registreerimine-ehituses

Seaduse eelnõu seletuskiri: https://www.riigikogu.ee/download/47af8b7c-5c36-43ba-80db-f6d5863353ec

6. septembril toimunud EMTA korraldatud koolituse salvestus “Elektrooniline registreerimine ehituses – töövõtuahela ja töötamise kestuse infosüsteem (TTKI)”: https://youtu.be/OtWckpyQWmM

Riigi Teataja: https://www.riigiteataja.ee/akt/105042022001

Ehituse blogi

Ära jää rongist maha!